Ekraanil nähtavate elementide arv ja järjestus määravad, kui palju infot mängija saab ühe pilguga lugeda. Lihtsas sümbolimängus kannavad põhisõnumit kujundid ja nende paiknemine; tegelaspõhises mängus lisandub neile korduv visuaalne maailm, mille osad võivad muutuda mängu jooksul.
Mängude erinevusi saab vaadelda nii kujunduse kui ka selle kaudu, kuidas Eesti veebikeskkonnad mänguvalikut esitlevad: kasiino eesti kirjeldab üht sellist keskkonda, kus mängukataloogi saab käsitleda laiemalt digitaalse meelelahutuse osana. Sümbolitel põhinev ülesehitus koondab tähelepanu tavaliselt mänguväljale, tegelaspõhine ülesehitus aga seob selle ka korduvate motiivide ja tegelastega.
Kujunduse põhitasandid
Sümbolimängus on tavaliselt keskne selge ruudustik või muu piiritletud mänguala. Iga kujund täidab konkreetset visuaalset ülesannet ning mängu seisundit saab jälgida sümbolite, nende asukoha ja tulemusi selgitavate märkide kaudu. Selline lahendus võib olla abstraktne või kasutada tuttavaid teemasid, kuid tegelased ei pea olema kogemuse kandvad osad.
Tegelaspõhine mäng lisab sellele tasandile isikupäraseid kujusid, keskkondi ja korduvaid visuaalseid seoseid. Tegelane võib ilmuda mänguväljal, juhendavas animatsioonis või kujunduse muudes osades. Nii muutub osa infost tähenduslikuks mitte üksnes oma asukoha, vaid ka seose tõttu mängumaailma teiste elementidega.
Info liikumine mängu ajal
Lihtsa sümbolikeele eelis disaini seisukohalt on selle vahetu loetavus. Kui sümbolite kuju ja roll püsivad arusaadavad, võib mängija keskenduda nende asetusele ning ekraanil toimuvatele muudatustele. Kujundus ei vaja tingimata tegelaste arengut ega järjestikust sündmustikku, et mängu põhistruktuur oleks nähtav.
Tegelaspõhises lahenduses võib mängu edenemist märgistada lisaks sümbolitele ka korduv tegelane või keskkonna muutumine. See loob võimaluse esitada infot mitmel tasandil: mänguväli näitab hetkeolukorda ning tegelase või tausta muutus võib anda sellele visuaalse raami. Need tasandid võivad olla tihedalt seotud või jääda suuresti eraldi.
Kahe kujundusviisi eristamiseks tasub tähele panna kolme küsimust:
- Kas mängu põhiloogika on loetav peamiselt sümbolite kaudu?
- Kas tegelased ilmuvad korduvalt ning seostuvad mängu eri osadega?
- Kas keskkond muutub mängu jooksul või jääb peamiselt taustaks?
Vastused ei loo jäika kategooriat. Mäng võib kasutada lihtsaid sümboleid ja samal ajal pakkuda tugevat teemakujundust; samuti võib tegelane olla nähtav, kuid mitte mängu struktuuri juhtida. Oluline erinevus seisneb selles, kui palju kujunduse tähendus toetub korduvatele tegelastele võrreldes mänguvälja märkidega.
Teema, jutustus ja mänguväli
Teema ei tähenda alati jutustust. Näiteks ühine värvipalett, ajalooline ese või loodusmotiiv võib anda sümbolitele ühtse ilme ilma kindla tegelase või sündmustikuta. Jutustavam kujundus eeldab enamasti lisaseoseid: korduvaid tegelasi, äratuntavaid kohti või visuaalseid muutusi, mis asetuvad mängu kulgu.
Selliste kujundusvõtete vaatlemisel on kasulik hoida lahus mängudisain ja muud valdkonnad. Näiteks gemius.com on digitaalse meedia ja publikukäitumisega seotud valdkonna nimi; selle kaudu ei saa iseenesest teha järeldusi kasiinomängude kujunduse kohta. Samamoodi käsitleb rannarahvamuuseum.ee oma kultuuripärandi ja muuseumitöö konteksti, mis erineb mängude visuaalse ülesehituse analüüsist.
Disaineri jaoks mõjutab tegelaste lisamine ekraani hierarhiat. Tegelane võib suunata pilku mänguväljale, väljendada teemat või siduda eri mänguseisundeid. Samal ajal vajavad sümbolid piisavalt ruumi ja eristatavust, et nende ülesanne säiliks. Seetõttu on tegelaste ja mänguvälja suhe kujundusotsus, mitte lihtsalt dekoratiivne lisandus.
Vaataja või mängija võib üht formaati eelistada selle selguse tõttu ja teist maailma või tegelaste kordumise pärast. Need on erinevad kogemuse rõhuasetused, mitte tingimata teineteist välistavad lähenemised. Mõlemad võivad toetuda samale põhimängu struktuurile, kuid jagada tähelepanu eri viisil.
Peamine eristus jääb seega kujunduse kandvasse elementide hulka: sümbolimängus korraldavad kogemust eeskätt märgid ja nende paigutus, tegelaspõhises mängus lisandub sellele järjepidev visuaalne maailm. Need vormid võivad kattuda, kuid erinevus sümbolite vahetu loetavuse ja tegelaste kaudu kujuneva narratiivse raami vahel jääb alles.