Varasem mänguautomaat esitas mängijale peamiselt korduva põhitegevuse: sümbolid liikusid, peatusid ning nende kombinatsioon määras vooru tulemuse. Tänapäevastes mängudes võib selle tegevuse vahele tulla eraldi ülesanne, valik või stseen, mis annab boonusvoorule oma alguse ja lõpu. Muutus puudutab seega nii mängumehaanikat kui ka seda, kuidas mängu sündmusi järjestatakse ja kujundatakse.
Et võrrelda neid mängudisaini suundi tänapäevases veebikeskkonnas, aitab esmalt vaadelda, kuidas internet kasiinod koondavad eri mänguvormid ühe digitaalse kasutuskogemuse alla. Põhimängu korduv rütm ja boonusvooru eraldiseisev ülesehitus võivad seal kõrvuti esineda, kuid täidavad erinevat rolli. Esimene loob mängu põhistruktuuri, teine lisab sellele ajutise kõrvalepisoodi.
Korduvast voorust eraldi sündmuseni
Klassikalises formaadis moodustavad järjestikused keerutused mängu peamise struktuuri. Iga voor algab ja lõpeb samalaadse toiminguga ning sümbolite paigutus annab tulemuse. Selline ülesehitus on otsene: mängija jälgib korduvat protsessi, samal ajal kui visuaalne kujundus loob sellele teema.
Boonusvoor muudab seda rütmi, sest selle käivitumisel võib mäng lülituda teistsugusele ekraanipaigutusele või tegevusele. Näiteks võivad põhitegevusega liituda lisapöörded, valitavad objektid, lihtsad ülesanded või järjest avanevad vaated. Üksikud toimingud seostuvad siis omavahel ning moodustavad lühikese terviku, mitte pelgalt uue variatsiooni tavalisest keerutusest.
See erinevus on võrreldav sellega, kuidas jutustav kujundus kasutab sissejuhatust, tegevust ja lõpetust. Mängu boonusosa ei pea sisaldama tegelasi ega keerulist süžeed: ka korduv valik või mitmeastmeline avamine võib anda voorule selge järjestuse. Väikese loo mulje tekib sageli sellest, et mängija näeb tegevuse algust, teeb vahepealse otsuse ning jõuab seejärel uue tulemuseni.
Kuidas mängumehaanika ja jutustus kokku saavad
Boonusvooru ülesehituses on kaks omavahel seotud tasandit. Mehaanika määrab, mida mängija saab teha ja kuidas voor edeneb; esitlus annab tegevusele visuaalse raami ning seob eri etapid üheks tervikuks. Kui need tasandid toetavad teineteist, on lihtsam mõista, miks lisategevus algas ja kuidas see erineb põhivoorust.
-
Algus: käivitav sündmus, näiteks kindel sümbolikombinatsioon, viib mängija põhitegevusest boonusossa.
-
Vahepealne tegevus: lisapöörded, valikud või järjest avanevad elemendid annavad voorule oma sisemise rütmi.
-
Lõpetus: boonusosa tulemus kuvatakse ning mäng naaseb tavapärase tegevuse juurde või alustab uut vooru.
Need etapid võivad olla väga lühikesed. Sellegipoolest eristavad need boonusvooru tavalisest mängutsüklist: tegevusel on oma käivitaja, vaheosa ja lõpetav tulemus. Mõnes mängus on valik sisuline osa voorust, teises jääb rõhk automaatselt järjestuvatele sündmustele. Mõlemal juhul aitab etapiline ülesehitus muuta boonusosa põhitegevusest äratuntavalt erinevaks.
Teemakujundus ja väikese loo mõju
Mängu teema annab boonusvooru tegevustele ühise visuaalse keele. Seikluslikus kujunduses võib edasi liikumist väljendada uue ala avamine, looduseteemalises mängus aga objektide järjest ilmumine. Sellised võtted ei muuda tingimata mängu põhireegleid, kuid loovad tegevuste vahele seose ning annavad igale etapile arusaadava tähenduse.
Loodusmuuseumi valdkonnaga seotud visuaalse materjali taustal saab vaadelda, kuidas loodusmotiivid võivad anda mängudisainile äratuntava kujundusraami; loodusmuuseum.ee seostub looduse tutvustamisega. See on teistsugune eesmärk kui mängu boonusosa ülesehitamine, kuid võrdlus aitab märgata kujunduse rolli: teemakohased vormid, värvid ja objektid võimaldavad luua ühtse visuaalse keskkonna. Mängus täidab sama tüüpi kujundus valitud teema edasiandmise ülesannet.
Väikese loo mõju ei sõltu sellest, kas mäng sisaldab pikka teksti või tegelaste arengut. Olulisem on, et tegevuste vahel oleks tajutav järjestus. Kui üks sündmus viib järgmise juurde ning boonusvoor jõuab selge lõpetuseni, saab mängija kogeda lühikest jutustavat kaart, mis mahub korduvate voorude vahele.
Kaks eri mängukogemust
Põhimängu ja boonusvooru võib võrrelda ka selle järgi, millele kumbki tähelepanu suunab. Põhimäng pakub korduvat, kergesti äratuntavat rütmi, boonusvoor tõstab esile ajutise erandi. Nii saab sama mäng ühendada järjepideva põhitegevuse ja vahelduva lisasündmuse, ilma et need peaksid kasutama ühesugust ekraanipaigutust või sama tegevusloogikat.
Võrdlus aitab mõista ka disaini tasakaalu. Kui boonusvoor meenutab põhitegevust liiga palju, võib selle eraldi ülesehitus vähem esile tulla. Kui see kasutab täiesti teistsugust visuaalset ja tegevuslikku keelt, võib üleminek seevastu tunduda suurem. Mängude kujundajad saavad neid erinevusi kasutada selleks, et eristada tavapärast vooru ajutisest sündmusest ning siduda mõlemad ühe teemaga.
Seega on boonusvoorude areng seotud enama kui animatsiooni lisamisega. Mängud on liikunud korduva tegevuse kõrvale paigutatud lisastseenidest ülesehitusteni, kus sündmused võivad moodustada omaette lühikese jada. Põhivoor annab mängule pideva struktuuri, boonusvoor aga võimaluse seda struktuuri ajutiselt ümber kujundada.
Üks konkreetne kujundusdetail, mis selle erinevuse nähtavaks teeb, on boonusvooru alguses ilmuv uus taust: see märgib ekraanil hetke, mil korduv keerutus asendub väikese iseseisva looga.
Laiema tausta jaoks vaata ka looveesti.ee.